• OMX Baltic0,39%261,65
  • OMX Riga−1,07%871,51
  • OMX Tallinn0,02%1 684,32
  • OMX Vilnius0,4%1 010,17
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,4%8 318,03
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,64
  • OMX Baltic0,39%261,65
  • OMX Riga−1,07%871,51
  • OMX Tallinn0,02%1 684,32
  • OMX Vilnius0,4%1 010,17
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,4%8 318,03
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,64
  • 03.02.15, 15:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ilves: Euroopa ei ole eliidi projekt

Täna Tallinna Ülikoolis Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansiga Euroopa Liidu oleviku ja tuleviku üle arutlenud president Toomas Hendrik Ilves manitses meeles pidama, et ei Euroopa Liit ega Eesti iseseisvus pole midagi sellist, mida võib pidada iseenesest mõistetavaks.
President Toomas Hendrik Ilves
  • President Toomas Hendrik Ilves Foto: Eiko Kink
„Euroopa ei ole eliidi projekt,“ märkis Ilves. Just Euroopa Liit on taganud eestlastele võimalused nii vabalt liikuda ja vabalt oma mõtteid väljendada. „See ei ole midagi vähetähtsat.“
Euroopalikud väärtused ja vabadused on aga tänasel päeval rünnaku all nii ELi sees kui väljastpoolt. Radikaalsete parteide esiletõus Euroopas seab küsimärgi alla liberaalse demokraatia mudeli, väljast ohustab Venemaa agressioon. Mõneti on praaegu sarnane peataolek nagu kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel aastatel, kui ei osatud õieti arvata, kuhu Euroopa edasi liigub, arutles Ilves.
Frans Timmermansi sõnul nähakse Euroopas liiga tihti vaid Brüsselit, enesele tunnistamata, et Euroopa tähendab eelkõige tolerantsi, õigusriiki ning väikerahvaste võimalust oma riigi piires rahus toimetada, selle asemel, et sõltuda suurte armust ja meelevallast.
Et see nii võiks püsida, ei või Timmermansi sõnul lasta süveneda usaldamatusel – liikmesriikide vahel, ELi institutsioonide vastu, tulevikuväljavaadetes. Kui tulevikuusku ei ole, jäävad toppama vajalikud reformid ja naasevad mineviku tondid – jälle on Euroopa vähemused need, kes hädades süüdi.
Eesti võiks siin Timmermansi sõnul olla riik, mis oma eeskujuga – eelkõige digitaalse majanduse võimaluste vallas, ka teisi liikmesriike uuendustele innustab ja hirme hajutada aitab. Näidates, et suurem IT kasutus ei pea tingimata tähendama Orwelli laadis antiutoopiat, vaid võib tagada parema tervishoiukorralduse ja majanduse suurema läbipaistvuse, mis omakorda ohjab korruptsiooni. Et andmed on turvaliselt kaitstud. Liikmesriikide omavaheline tihedam andmevahetus aitaks tegelda ka Euroopa ette kerkinud uute probleemidega – sealhulgas islamiriigi ISISe ridades võidelnud isikute liikumise ja tegevuse parema jälgimisega.
Rääkides olukorrast Ukrainas, oli Ilves seda meelt, et Ukraina vajaks lääneriikidelt ka relvaabi. „Sellise varustusega Ukraina kaotab,“ ütles Ilves.
Timmermans leidis, et kindlasti tuleb ELis jääda ühtseks ja jätkata Venemaa majanduslikku survestamist. Sest kui jätta agressioonile reageerimata ja lähtuda vaid Euroopa  majanduslikest huvidest, ei ole väikestel riikidel oma riigi piirides enam kindlust. Ukraina ise peab aga ilmutama suuremat reformitahet – julgeolekuolukord ei ole vabandus.
Timmermansi ülesanne Euroopa Komisjonis on muuta Euroopa Liit kodanikele uuesti lähedasemaks. See tähendab komisjoni esimese asepresidendi sõnul ka Euroopa väikeettevõtete usalduse tagasi võitmist, mis eeldab omakorda bürokraatiavõsa tuntavat harvendamist.
Tulevikku vaadates ärgitas Timmermans Euroopa noori tänapäevaseid sidevõimalusi kasutades rohkem organiseeruma ja muutuste läbi viimist enda kätte võtma. Ilvese lõppsõnaks jäi aga manitsus, et vabadus on rünnaku all ning Euroopa, nagu me seda täna tunneme, pole iseenesestmõistetav. 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:38
Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele